You are here: PEA - Public Energy Alternatives / Projekto antrasis planas
English
Eesti
Lietuvių
Suomi
Deutsch
Polski
Latviešu
Friday, 15.12.2017

Project management


atene KOM
Julia Külß

Transnational Communications
Georgenstr. 24
10117 Berlin
Fon +49 30.6098990-0
Fax +49 30.6098990-99

www.atenekom.eu

Projekto antrasis planas

Fossiilsed energiaallikad – välja arvatud tuumaenergia – on energiatootmises domineerinud väga pika aja vältel. Fossiilsete allikate (õli, süsi) kasutamine praegustes kogustes on problemaatiline, arvestades nii nende piiratust kui mõju kliimamuutustele. Tulenevalt fossiilsete kütuste viimaste aastate hinnatõusust (mis osaliselt tuleneb nende peatse lõppemise prognoosist) ja eeldusest, et need hinnad säilitavad oma kõrge taseme ning jätkavad tõusu ka keskmises ja pikemas perspektiivis, on tingitud PEA-projekti taust: majanduslikust ja ökoloogilisest seisukohast vaadates pole mõistlik energiatootmises toetuda fossiilsetele allikatele.

Selles kontekstis on kohalikel omavalitsustel ja valitsusüksustel täita mitmes mõttes võtmeroll:

Tänu oma kodanikulähedusele on neil suurepärane võimalus protsesse juhtida ja muuta, muutes iseenda energiakasutust avalikel objektidel (avalikus sektoris üldiselt).

Neil on võimalus juhtida muutusi kodanike ja äriettevõtete hulgas (kogukonnas) ning tõenäoliselt kohalikus tööstuses.

Kohalikul tasandil kasutatakse energiat erineval moel ning kohalikud omavalitsused vastutavad avalike teenuste eest vastavalt energiakorralduse tingimustele jne. See tähendab, et on olemas potentsiaal energiakasutuse parandamiseks kohalike omavalitsuste tasandil.

Kohalikud omavalitsused peavad võtma vastutuse kliimakaitse ja kohaliku energiaturvalisuse eest ning nad peaksid mängima Kyoto eesmärkide täitmisel võtmerolli, kui mitte enamat. Kõrgeimal poliitilisel tasandil tegutsemine on möödapääsmatu, kuid väärtusetu ilma tegevusteta madalamatel tasanditel, kuna ilma nendeta ei saa kõrgelennulised eesmärgid täidetud.

Võttes arvesse mitte ainult ökoloogilisi, vaid ka majanduslikke asjaolusid, on hinnatõusu tagajärjed mitmekordsed.

Omavalitsusi ja maakondi mõjutavad suuresti kulude tõusud avalikele teenustele, näiteks transport või kütte- ja elektrikorraldus. Nende kasvavate kulude tagajärjel tõuseb majanduslik surve avalikele asutustele, näiteks koolidele, spordirajatistele või valitsushoonetele, mistõttu tõusevad koormatised kohalikule majandusele.

Lisaks peavad väiksemad asulad sageli silmitsi seisma elanike arvu kahanemisega, eriti äärealadel.